Eesti Kristlike Arstide Ühing

2006 HIV positiivse patsiendi hingehoid (Eva-Liisa Luhamets)

HIV – Inimese immuunpuudulikkuse viirus nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja muudab ta vastuvõtlikuks teistele haigustele ning võib lõpuks põhjustada AIDS-i.

Miks mõelda eriliselt HIV positiivsetele? Kui teiste haiguste, nagu nt vähi puhul, kui inimene saab diagnoosi, siis tema lähedased kogunevad ta ümber ja toetavad teda, kuid HIV puhul see sama lähedaste ring, kes peaks teda aitama, jätab ta maha, kuna meditsiiniline diagnoos aetakse segamini moraalse diagnoosiga.

Olla HIV positiivne ja elada AIDSiga tähendab, et ollakse nakatunud oma elu igal tasandil: füüsilisel, psühholoogilisel, vaimsel, sotsiaalsel ja majanduslikul.

Usk on äärmiselt oluline, sest suhe Jumalaga võib anda tähenduse ja eesmärgi inimeste eludele, nende rõõmudele ja kannatustele.

Hingehoidja ülesandeks on pakkuda tervenemist, toetada, juhatada, lepitada ning hoolitseda.

 

Hingehoidlikud teemad millega arvestada

Eitamine. See ilmneb reaktsioonina nii diagnoosile ja haigusele. Me ei saa eeldada, et inimene, kel on HIV või AIDS pidevalt mõtleb oma HIV positiivsele staatusele.  Ta vajab pause milles ta saab kujutleda elu ette ilma aidsita.

Hirm üksinduse ees. Canon Gideon Byamugisha on öelnud: “Nüüdseks ollakse üksmeelel, et HIV ja AIDSi puhul ei ole mitte see olukord ise, mis kõige enam haiget teeb (sest paljud teised haigused ja olukorrad toovad kaasa tõsise kannatamise ja surma), vaid häbimärgistamine ja võimalus olla hüljatud ja diskrimineeritud, mittemõistmine ja usalduse kaotus millega HIV positiivsed inimesed peavad silmitsi seisma.”

Süütunded. Inimesed, keda AIDSi pandeemia mõjutab, oletavad alateadlikult, et ühiskond peab neid selles süüdi. Osa hingehoidlikust tööst on aidata eristada tõelist süüd, mis esineb kõikide inimeste elus ja kujutletavat süüd, mis on tingitud teadmatusest tulenevatest eelarvamustest.

Viha. Emotsionaalse tervise jaoks on oluline olla võimeline väljendama oma tundeid, sh vihatundeid, mis paljudes olukordades on ka mõistetavad.

Viha Jumala vastu. Paljud, keda HIV pandeemia puudutab, on vääralt seostanud haiguse patuga ja neil on ka kujutluspilt Jumalast, kes karistab, mitte aga armastavast ja andestavast Jumalast.

Kannatused ja surm. Victor Frankl on öelnud: ”Inimest ei hävita kannatus, teda hävitab kannatus, millel puudub tähendus.” Kroonilise haiguse puhul võib tervenemist kogeda kui oma olukorra aktsepteerimist. Kombinatsioon heast kliinilisest ravist ja heast vaimsest toetusest on see, mis suudab pakkuda parimaid võimalusi tervenemiseks haiguse ükskõik millises staadiumis.

 

HIV ja AIDSiga elevate inimeste vajadused ja õigused

Osalemine. Hea ravi juurde kuulub see, et tervishoiutöötajad aktsepteerivad inimest, kes elab HIV ja AIDSiga kui peategelast oma ravis.

Aktsepteeritus. Kristlased panevad Kristuse kohalolu enese ja kogu reaalsuse vahele ja selle tulemusena nad ei mõista kohut.

Mõistmine. On oluline, et nakatunute poolt väljendatud tundeid võetakse tõsiselt.

Puudutus. Puudutamine näitab üheaegselt nii kaastunnet kui ka seda, et inimest ei kardeta ega peeta miskitpidi ebapuhtaks.

Teadvustamine. On oluline, et tervishoiu töötajad oleksid teadlikud omaenese väärtustest, uskumustest ja hoiakutest, eriti mis puudutab nende endi surelikkust. Mõtiskledes omaenese surelikkuse üle, suudab abistaja paremini mõista ja tunnetada seda, millega patsient silmitsi seisab.

 

Teoloogilised küsimused

Jeesus meie eeskujuna. Selle asemel, et samastada ennast auväärsete, väärikate ja “pühade” inimestega, pöördus Jeesus nõrkade, haigete ja sotsiaalselt tõrjutute poole. Moraalitsev lähenemine nende suhtes, kes elavad HIV ja AIDSiga - hukkamõistmine, häbimärgistamine ja diskrimineerimine on vastuolus Jeesuse sõnade ja tegudega.

Milline on Jumal? Jumal on ilmunud Jeesuses Kristuses viisidel, mis on vastupidised sellele, mida tavaliselt seostatakse jumaliku väega - läbi inimliku nõrkuse, haavatavuse ja kannatuse. Jumal on avaldanud end, kui kaastundlik Jumal, kes on saatjaks ja kannatab koos nendega, kes elavad HIV ja AIDSiga. Jumal on meiega koos meie kannatustes. Jumala vägi on väljendatud läbi tingimusteta armastuse (arm, rõõmusõnum), mitte aga läbi kohtumõistmise (seadus).

Kes on inimesed suhtes Jumalaga? Me usume, et inimesed on loodud Jumala näo järgi, Jumala poolt antud väärikusega. See tähendab, et meile on antud võime olla omaenese elude subjektiks, mitte objektiks, mida teised kontrollivad. See väärikus ei põhine sellel, mida me teeme või millised me oleme ega ka sellel, kui hästi suudame me järgida moraali reegleid. Jumal on loonud meile ka kehad, seega need on head. Oma kehade kaudu suhtleme ja hoolitseme me üksteise eest. Meie kehad on ka rõõmu ja naudingu allikad, isegi kui haavatavad haigustele, kannatustele, väärkohtlemisele ja surmale. Oluline küsimus on: kuidas me suudame oma kehasid hoida? Loodud Jumala näo närgi, on meile antud võime käituda vastutustundlikult - hoolides üksteisest ja endast.

Inimesed kui seksuaalsed olendid. Jumal kes meid armastab, eeldab, et seksuaalsus teenib armastuse eesmärke.

Patt. Patt on olukord, kus oleme Jumalast lahutatud, sellest kelleks Jumal meid oli loonud olema, teistest inimestest ja ülejäänud loodust.

Kannatused. Jeesus elas ja jutlustas Head Sõnumit maailmale, mis seostas haigust patuga. Kui tema jüngrid nägid pimedana sündinud meest (Jh 9:1-3), küsisid nad: “Kes on pattu teinud, see mees või tema vanemad et ta sündis pimedana?” Jeesus vastas “Ei keegi” Ta pööras nende ootused peapeale ja tuletas inimestele selle asemel meelde Jumala väge.

HIV pandeemia ja AIDS pakub inimkonnale võimaluse tulla kokku ja näidata Jumala armastust neile, kes on nakatunud või keda see pandeemia puudutab.

Tervendamine. Tervendamine seiseneb õigete suhete taastamises – Jumala ja  üksteisega. Tervendamine on lähedalt seotud andestusega – saades lepitatud sellega, mis juhtus minevikus nii et sel ei oleks enam meie üle võimu. Halvatu tervendamise loos andis Jeesus mõista, et andestus on sama hämmastav ime, kui seda on füüsiline tervenemine. (Mk 2:5-12)

Mis teeb meid õigeks Jumalaga? Me oleme päästetud ja õigeks tehtud Jumala ees, mitte selle tõttu, mida me teeme või ei tee, vaid ainuüksi usust Jumala armu, mis on ilmunud Jeesuses Kristuses. Jeesus andis meile uue käsu: armastage üksteist.

Lootus. Kristlastena usume me mitte ainult elusse peale surma, vaid veel enam, elusse enne surma.

Tervenemine saab toimuda isegi siis, kui ravi või paranemine on võimatu. Kuigi haigus võib lõhestada inimese elu, võib see anda ka inimesele võimaluse näha elu teisel viisil.

Hingehoiu põhiline osa on kaastunne – olla kohal oma patsiendile nende kannatuste keskel. Arutledes kannatuse, vaimsete väärtuste  ja konfliktide üle oma patsientidega, me pakume neile võimaluse leida meelekindlust ja võibolla ka rahu, me aitame neil terveneda.

 

Kasutatud kirjandus:

  • Bloomquist, Karen (Käsikiri-13.04.2006), Theological Chapter for LWF HIV/AIDS Manual, Lutheran World Federation: Geneva, Switzerland
  • Nürnberg, Klaus (2005), Martin Luther’s message for us today: A perspective from the South, Cluster Publications: Pietermaritzburg, South Africa
  • Orlov, Lisandro (2005), And they Did It with Me: Practical and Pastoral Suggestions, Pastoral del Sida-pamphlet, Buenos Aires; Argentina
  • WCC (2005), Listening with Love, World Council of Churches: Geneva, Switzerland
 
Oled sellel lehel: Avaleht Artiklid Eetika 2006 HIV positiivse patsiendi hingehoid (Eva-Liisa Luhamets)