SÜND

Iga inimene on täiesti ainulaadne Jumala meistritöö – pattu langenud maailma tõttu puudulik, ebatäiuslik, kahjustada saanud, aga sellest hoolimata meistritöö. Viljastamisest alates (elu algus) on inimene inimühiskonna liige, keda tunneb ja kutsub see Jumal, kes kõik ühte ühiskonda on liitnud.

Abort, ka loote puude/anomaalia korral on armastava tingimusteta külalislahkuse vastand, mittekristlik tegu. Kristlikult vaadates on ainsaks mõeldavaks erandiks loodet kandva ema võimalik surm raseduse jätkamisel. Ei saa nõuda, et ema viiks inimsugu edasi ise surma saades. Muidugi tänapäeval pole võimatu rasedust venitada 24. või 25. rasedusnädalani, kus lapsel on intensiivraviga võimalik ellu jääda.

Lähtudes vaatest, et elu algab viljastumise hetkest, tuleks tähelepanu pöörata sellele, et emakasisesed rasestumisvastased vahendid ja SOS-pillid võivad takistada uue elu kinnitumist emaka külge.

RASEDUS KÕRVALISE ABIGA

Rääkides katseklaasiviljastamisest tuleb tähele panna, et isegi kui me ei taha, et meie loodud embrüoid kasutatakse uuringuteks või kui me ei lase luua üleliigseid embrüoid (mida emakasse ei viida), ei pääse me tõsiasjast, et lugematud tuhanded inimembrüod on teadlikult minevikus hävitatud, et tehnoloogia jõuaks oma praegusesse arenguetappi.

Kaasajal praktiseerima hakatud embrüo- ja spermadoonorlusega ja surrogaatemadusega lõhutakse vanemate ja laste vaheline unikaalne geneetiline ja bioloogiline side, tekib segadus lapse identiteedis. Nendele kirjeldatud variantidele on kurbi, väärkoheldud, hüljatud ja puudega lapsi sisaldavas ühiskonnas alati olemas tõeliselt kristlik alternatiiv- lapsendamine.

SURM

Inimese elu on puutumatult püha meie jumalanäolisuse tõttu, väärides kohtlemisel imetlust, lugupidamist, osavõtlikkust ja kaitset. Kannataja kõrvaldamine kannatuste kõrvaldamiseks teiste või kannataja enda poolt (eutanaasia) ei ole piibellik. Pole õigust hävitada süütu inimese elu, olgu motiiv kuitahes üllas.

TERVE PEREKOND

Kristlikust seisukohast lähtudes on terve perekonna aluseks monogaamne heteroseksuaalne elukestev pühendunud abielu, kus ei ole kohta füüsilisel ega vaimsel vägivallal. Jumal on kutsunud inimesi üles pühadusele ja truudusele, hoiduma abielurikkumisest. Ka abiellumine lahutatud inimesega on Jumala silmis abelurikkumine. Kärgpered ei ole Jumala loodud ideaal. Lähtudes Piiblist on abielu peamiseks funktsiooniks olla elavaks metafooriks Kristuse enda igavesest ühendusest kogudusega

SOOVAHETUS

Transsoolisuse probleem on väga keeruline nii siis, kui vaatame seda vaevas oleva inimese enda seisukohast, tema lähedaste seisukohast või meditsiini seisukohast. Kergeid lahendusi ei näi siin olevat. Meditsiinilise kirjanduse alusel ei ole mingisugust kahtlust, et transsooliste inimeste hulgas on võrreldes teistega oluliselt rohkem vaimse tervise häireid ja suitsidaalsust. Pooled inimesed, kes otsustavad täiskasvanuna sugu vahetada, jätavad protsessi pooleli ja lepivad oma bioloogilise sooga. Paljud nendest, kes on soovahetuse läbi teinud, ei ole oma olukorraga ikkagi rahul ja suitsidaalsus püsib. Psühholoogiline ravi ei lahenda tavaliselt kahjuks probleemi täielikult.

Tekib küsimus, kas tuleks muuta keha, et kohaneda soolise identiteediga või muuta identiteeti, et kohaneda kehaga? Kas meie peamine identiteet on meie sugu või midagi muud?

Piibel on soo küsimuses selgelt vastandav. Loomisloos me näeme, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Piiblis on kirjakohti, mis keelavad vastassoo riiete kandmise (5Ms 22:5) ja suguorganite kirurgilise muutmise (5Ms 23:2), kui me just ei räägi millestki, mis on sünnipäraselt puudulik ja mida saaks aidata taastada (intersoolisus). Matteuse evangeeliumis (Mt 19:12) eristab Jeesus abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust alates (mis võiks viidata intersoolisusele) ja inimeste poolt kohitsetuid, kus võiks olla mõeldud neid, kellest on juttu 5Ms 23:2.

Me elame langenud maailmas, kus esineb selliseid häireid nagu transsoolisus ja intersoolisus. Me peaksime endale aru andma, et täieliku tervenemiseni või taastumiseni ei pruugi selles maailmas jõuda, ja vahel peavadki inimesed elama endas oleva konflikti või raskusega. Meil tuleks inimesi toetada nende sünnipärase soo osas, ükskõik kui raske see ka poleks. Jeesus kutsub kõiki inimesi meeleparandusele ja usule ning teistsugusele käitumisele, milleks läheb vaja Jumala abi. Kuigi me oleme loodud meheks ja naiseks, ei ole meie identiteedi tuum meie soos, vaid meie identiteet on jumalanäolisuses ja Jeesuses!